UDkt. Walter Mzembi ubhale umbiko ogqamisa izingqinamba namathuba aseMozambique njengoba iqhubekela phambili ekuzuzeni intuthuko esimeme.
IMozambique inezinsiza zemvelo ezinkulu, okuhlanganisa izindawo zokugcina igesi yemvelo engamanzi (LNG), ezinikeza ukuma okuhle emakethe yamandla omhlaba.
Isifundazwe saseCabo Delgado, lapho kugxilwe khona imisebenzi ye-LNG, sihehe ukutshalwa kwezimali okukhulu kwamanye amazwe. Njengoba umbiko usho, lokhu kuthutheleka kokutshalwa kwezimali kunamandla okuthuthukisa ukukhula kwe-GDP yezwe kuye cishe ku-6% ngonyaka ekupheleni kweshumi leminyaka.
I-ICD ixwayisa ngokuthi ukuntengantenga kwezombusazwe kanye nokungalingani kwezenhlalo kungakhinyabeza le nqubekelaphambili uma kungaxazululwanga ngokwanele.
Ukuhlubuka okuqhubekayo eCabo Delgado, okugqugquzelwa yizikhalo ezijulile kwezenhlalo nezombusazwe, sekuwumthombo obalulekile wokuphazamiseka. Ngokokuhlola kukaDkt. Mzembi, kubalulekile ukubeka eqhulwini ukubusa okubandakanya bonke abantu kanye nokusabalalisa ingcebo ngendlela efanele ukuze kuqinisekiswe ukuthi bonke abantu baseMozambique bathola izinzuzo zokumbiwa kwemithombo yemvelo.
Ukwehluleka ukwenza lezi zenzo kungase kubangele ukuthi utshalomali lwe-LNG luhluleke ukuletha intuthuko eguquguqukayo.
Umbiko we-ICD ugcizelela ukubaluleka kokuthuthukiswa kwabantu eMozambique. Intsha yezwe ihlinzeka ngokuhle kwezibalo zabantu okungenzeka kube umshayeli obalulekile wentuthuko yezwe. Kodwa-ke, ukutholakala okulinganiselwe kwemfundo esezingeni eliphezulu kanye namathuba emisebenzi kubeka engcupheni enkulu kulamandla. Lo mbiko ugqamisa isidingo sokuqalisa izinguquko zezemfundo, izinhlelo zokuqeqeshwa kwezobuchwepheshe, kanye nokutshala imali emfundweni ephakeme ukuze kuhlonyiswe intsha yaseMozambique futhi kube lula intuthuko yesikhathi eside.
Ukuthuthukiswa kwengqalasizinda kwethulwa njengendlela ebalulekile yokwehlukahlukana kwezomnotho. Nakuba iMozambique iye yenza inqubekelaphambili ekuthuthukiseni uxhaxha lwemigwaqo kanye nezinsiza zamachweba, ukuxhumana kwezindawo zasemakhaya kusaqhubeka nokuntenga, okwenza ukungalingani kwezifunda kubhebhetheke. Iphepha le-ICD likhuthaza ukuthi kwandiswe ubudlelwano phakathi kwezinkampani ezizimele nezikahulumeni ukuze kuvalwe lezi zikhala zengqalasizinda, kuqinisekiswe ukuthi izinzuzo zezomnotho zifinyelela kuzo zonke izifunda zezwe.
Umbiko ukhomba ukuguquguquka kwesimo sezulu njengento ekhathazayo. Indawo yaseMozambique iyenza ibe sengozini ikakhulukazi ezehlakalweni zesimo sezulu esibi njengeziphepho nezikhukhula. T
ukucekelwa phansi okudalwe yiCyclone Idai ngo-2019 kuseyisikhumbuzo esidabukisayo salezi zingozi. UDkt. Mzembi uphikisana nokutshalwa kwezimali ekulungiseleleni izinhlekelele, amandla avuselelekayo, kanye nezolimo ezisimeme ukuze kuthuthukiswe amandla ezwe okumelana nokuguquguquka kwesimo sezulu.
Ukunakekelwa kwezempilo, enye indawo ebalulekile okugxilwe kuyo, nayo kukhulunywa ngayo ekuhlaziyweni kwe-ICD. Naphezu kwenqubekelaphambili ekulweni nezifo ezinjengomalaleveva kanye ne-HIV/AIDS, ukungalingani ekutholeni usizo lwezempilo kusaqhubeka, ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya. Ukuqinisa uhlelo lokunakekelwa kwezempilo lwaseMozambique ngokukhushulwa kwezimali, ukwesekwa okwengeziwe, nokuqeqeshwa kwabasebenzi bezokwelapha kubalulekile ukuvala lezi zikhala kanye nokwenza ngcono imiphumela yezempilo yomphakathi iyonke.
UDkt. Mzembi ugcizelela ukubaluleka kokwehlukahlukana kwezomnotho ekwehliseni ukuthembela kweMozambique engcebweni yayo yemvelo. Imikhakha efana nezolimo, ezokuvakasha kanye nezokukhiqiza ihlinzeka ngokukhula okubonakalayo kanye namathuba okudala amathuba emisebenzi.
Ifa lamasiko elicebile laseMozambique kanye nokuhlukahluka kwemvelo kungayibeka njengendawo ehamba phambili yezokuvakasha, kuqhubekisele phambili ukukhulisa imali etholwayo yokuhwebelana kwamanye amazwe futhi kugqugquzele intuthuko esimeme.
Umbiko ugqamisa isidingo sokubambisana kwamazwe ngamazwe ngaphezu kwezinguquko zasekhaya. Ikhono leMozambique lokuzuza intuthuko esimeme lincike emizamweni yokubambisana kahulumeni wayo, imboni ezimele, kanye nabalingani bamazwe ngamazwe.
Ukugcizelela kwe-ICD ekukhulumeni kwamasiko njengethuluzi lokwakha ukuthula nokuxazulula izingxabano kubaluleke kakhulu ekubhekaneni nokuvukela umbuso eCabo Delgado kanye nokugqugquzela ubumbano lukazwelonke.
Iphepha likaDkt. Mzembi liphetha ngekhwelo lokuthi iMozambique isebenzise impahla yayo ehlukile ngesikhathi ibhekelela ubuthakathaka bayo. Ukuhlaziywa kwe-ICD kuveza iMozambique njengesizwe esisesimeni esibalulekile, esinikezwe izinsiza zemvelo ezinkulu kanye nabantu kodwa esidinga isinyathelo esihlangene ukuze kuqinisekiswe inqubekelaphambili yalo ebandakanya wonke umuntu futhi eqinile.
Lokhu kuhlola okuphelele okwenziwa yi-Institute of Cultural Diplomacy kunikeza umhlahlandlela wekusasa laseMozambique, kugcizelela isidingo sokutshalwa kwezimali kwamasu, izinguquko zokubusa, kanye nokubambisana kwamazwe ngamazwe ukuze kuvulwe amandla aphelele esizwe. Njengoba umhlaba ubukele, iMozambique isimi ngomumo ukuguqula izinselelo zayo zibe ngamathuba, idwebe indlela eya ekuthuleni okusimeme nokuchuma kuzo zonke izakhamizi zayo.