I-LIVESTREAM IYAQHUBEKA: Chofoza uphawu lokuQALA uma usulubonile. Uma usudlalile, sicela uchofoze kuphawu lwesipika ukuze uyekise ukuthula.

Isinqumo sokuqala se-UN mayelana nokushushumbiswa kwezilwane zasendle

UNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe kanye noMqondisi Omkhulu we-United Nations u-Achim Steiner ukhiphe isitatimende esilandelayo ngemva koMkhandlu-jikelele we-UN owamukele isinqumo sawo sokuqala ngqa mayelana nokushushumbiswa kwezilwane zasendle.

UNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe Ezihlangene kanye noMqondisi Omkhulu u-Achim Steiner ukhiphe isitatimende esilandelayo ngemva koMhlangano Jikelele we-UN owamukele isinqumo sawo sokuqala ngqa mayelana nokushushumbiswa kwezilwane zasendle:

“Lesi sinqumo soMkhandlu Kazwelonke siyisinyathelo esiyingqopha-mlando, futhi engikholwa ukuthi sizovusa umfutho nezinyathelo ezihlangene zamazwe ngamazwe ezidingekayo ukulwa nokuzingela ngokungemthetho nalabo abahlomula ngakho.

“Ekubizelweni kobugebengu bezilwane zasendle buthathwe njengobugebengu obubucayi, ezweni lonke nangaphandle kwemingcele, lesi sinqumo sithumela uphawu olucacile kumanethiwekhi obugebengu ahleliwe abandakanyeka kulokhu kushushumbiswa okungemthetho ukuthi isikhathi sazo sizophela maduze.

“Ikakhulukazi, ngithemba ukuthi lesi sinqumo sizosiza ukunqanda ukubulawa kwezindlovu nobhejane okudlangile, ababulawa hhayi nje kuphela ngokusongela impilo yalolu hlobo lwezilwane, kodwa futhi nemvelo yendawo, imiphakathi kanye nendlela yokuziphilisa.”

Background
Isinqumo se-UNGA sinxusa amazwe ukuthi avumelanise umthetho kazwelonke kanye nokubambisana kwamazwe ngamazwe mayelana nokushushumbiswa kwezilwane zasendle ngokungemthetho. Iphinde ibone ukuxhumana phakathi kobugebengu bezilwane zasendle, ubugebengu obuhleliwe bamazwe ngamazwe kanye nosizi lwemiphakathi yasendaweni, eziphila ngayo ithintwa uhwebo olungekho emthethweni. Ukuphoqelela imithetho neziqondiso ezivikela izilwane zasendle ezweni lonke naphesheya kwemingcele kuyisibopho sokuziphatha, isibopho esingokomthetho kanye nesidingo sezomnotho.

Isinqumo se-General Assembly sakhela phezu kwesinqumo esakhishwa okokuqala ngqa eMhlanganweni Wezemvelo Wenhlangano Yezizwe Ezihlangene (i-UNEA) ngoNhlangulana wezi-2014, owakhuthaza kakhulu ohulumeni ukuthi bazibophezele ezenzweni ezihlosiwe zokuqeda ukuhlinzekwa, ukuthuthwa kanye nesidingo semikhiqizo yezilwane zasendle engekho emthethweni - okuwukukhathazeka okukhulu Umsebenzi we-UNEP namazwe angamalungu . Isinqumo se-UNEA sikhuthaza izinqubomgomo zokungabekezeleli lutho kanye nokuthuthukiswa kokuziphilisa nezinye izindlela zokuziphilisa emiphakathini ekhahlamezwe kabi ukuhweba okungekho emthethweni.

Isibalo sezindlovu ezibulawa e-Afrika minyaka yonke sisukela ku-20,000 kuya ku-25,000 ngonyaka, kubantu ababalelwa ku-420,000 kuya ku-650,000. Ngokwemininingwane evela ku-Proceedings of the National Academy of Sciences, zilinganiselwa ku-100,000 izindlovu ezabulawa phakathi kuka-2010 no-2012.

Ezindlovu zasehlathini, inani labantu lehla ngamaphesenti alinganiselwa ku-62 phakathi kuka-2002 no-2011. Izinyo lendlovu zase-Afrika ezizingelwe ngokungemthetho zingamelela inani lasemgwaqweni labasebenzisi bokugcina e-Asia lika-US$165 kuya ku-US$188 wezigidi zezinyo lendlovu eluhlaza, ngaphezu kwezinyo lendlovu ezivela emithonjeni yase-Asia.

I-Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora (CITES) ibika ukuthi obhejane abayi-1,215 babulawa ngokungemthetho eNingizimu Afrika kuphela ngo-2014 - lokhu kusho ukuthi ubhejane oyedwa ubulawa njalo emahoreni ayisishiyagalombili. Ukuzibandakanya kwamaqembu ahleliwe kubone ukubulawa kwabantu ngokungemthetho kwenyuka kusuka ngaphansi kwama-20 ngo-2007 kuya ngaphezu kwe-1,000 eNingizimu Afrika ngo-2013, kanti uphondo lobhejane oluzingelwa ngokungemthetho ngo-2014 lulinganiselwa ezigidini ezingama-US$63 kuya ku-US$192.

Yabelana ku...