I-Runaway hyperinflation ikhiqiza imali engango-$100 trillion eZimbabwe eyake yaba namandla

HARARE (AFP) – IZimbabwe yethule imali engamadola ayizigidigidi eziyi-100 ngoLwesihlanu esimweni esinyantisayo sokuwa komnotho okumangazayo, nokwandisa ukuphuthuma kwezingxoxo ezintsha zobumbano ezizolandela.

HARARE (AFP) – IZimbabwe yethule imali engamadola ayizigidigidi eziyi-100 ngoLwesihlanu esimweni esinyantisayo sokuwa komnotho okumangalisayo, nokwandisa ukuphuthuma kwezingxoxo zobumbano ezizoqala ngesonto elizayo.

Umakadebona womkhokheli uRobert Mugabe kanye lomkhokheli webandla eliphikisayo uMorgan Tsvangirai bakhangelelwe ukukhulumisana ngoMvulo lenkokheli eziqakathekisayo zezabelo emizameni yokuhlenga isivumelwano sokubumbana osekuphele inyanga ezine, esingakaqaliswa.

Ukushuba kokhetho obekunengxabano ngalonyaka odlule kubhebhethekise isimo somnotho kanye nenhlalakahle yabantu osekubangele ukuthi izwe libe mpofu, kwashiya cishe ingxenye yabantu bethembele ngokudla njengoba ubhubhane lwecholera luhlasela izwe.

I-Reserve Bank imemezele ephephandabeni elingumlomo kahulumeni i-Herald uchungechunge lwemali eyizigidigidi zamadola ukuze ihambisane ne-hyperinflation eshiye umnotho owake waba namandla.

I-Zim-dollar entsha engu-100,000,000,000,000 ibingaba amadola aseMelika angama-300 (ama-euro angama-225) ngokwesilinganiso sokushintshana sangoLwesine ezimakethe ezingakahleleki, lapho ukuhweba okuningi kwezimali kwenzeka manje, kodwa inani lemali yakuleli liguguleka kakhulu nsuku zonke.

Lesi senzo senzeke ngesonto elilodwa nje leli bhange likhiphe uxhaxha lwemali eyizigidigidi zamarandi, namanje ayikanele ukuthi abasebenzi bakhiphe iholo labo ngenyanga.

Ukwehla kwamandla emali kwagcina ukubikwa kumaphesenti angama-231 ngoJulayi, kodwa i-Washington think-tank Cato Institute isilinganisele manje kumaphesenti angama-89.7 sextillion - isibalo esivezwe ngoziro abangama-21.

Ngesikhathi uMugabe ethatha izintambo zombuso eBrithani ngo-1980, idola laseZimbabwe lalilingana nopondo weBhilithane.

Iminyaka eminingi, amapulazi esizwe, izikole kanye nokunakekelwa kwezempilo kwakubhekwa njengesibonelo e-Afrika. Manje abantu abangamaphesenti angu-80 bampofu, abayizigidi ezingu-1.3 baphila ne-HIV, abayizigidi ezinhlanu bathembele osizweni lokudla, kanti abanye abangaphezu kwesigidi babalekele phesheya kwezilwandle.

Ukuwohloka kwezindawo zokukhucululwa kwendle kanye namanzi sekudale umqedazwe wekholera osebulale abantu abayizi-2,100 kusukela ngo-Agasti futhi akubonisi zimpawu zokwehla.

Phezu kwezinkinga ezilokhu ziba zimbi kakhulu, iZimbabwe ibambene ngezihluthu kwezombusazwe kulandela ukhetho olwedlule ngoNdasa, lapho uTsvangirai ephumelele ivoti lokuqala likamengameli kwathi iMovement for Democratic Change (MDC) yakhe yathatha iningi lePhalamende okokuqala ngqa.

Ukunqoba kweMDC kwamukelwe ngokuhlasela kwezombusazwe iAmnesty International ethi yatshiya abantu abedlula ikhulu lamatshumi ayisitshiyagalombili - inengi labasekeli bamabandla aphikisayo.

Ecaphuna lolu dlame, uTsvangirai wahoxa okhethweni lwe-run-off ngoNhlangulana, okwavumela uMugabe oneminyaka engu-84 ubudala ukuba anqobe ngohlangothi olulodwa enconywe amazwe asentshonalanga.

Owake waba ngumongameli weleSouth Africa uMnu Thabo Mbeki wasungula isivumelwano sokwabelana ngamandla esasayinwa mhlaka 15 Mpandula kodwa izimbangi lezi azikavumelani ukuthi kubunjwe njani uhulumende womanyano, ukuhlaselwa lokubotshwa kwamalunga eMDC kusaqhubeka.

Ngethemba lokuthi sizohlenga lesi sivumelwano, uMengameli omusha waseNingizimu Afrika uKgalema Motlanthe uhlela ukundiza ebheke eHarare ngoMsombuluko noMbeki kanye noMengameli waseMozambique u-Armando Emilio Guebuza ukuyolamula izingxoxo ezintsha.

"Bazogxila ezingxoxweni zabo mayelana nezindaba ezisasele ekuphunyezweni kwesivumelwano somhlaba," umkhulumeli kaMotlanthe uThabo Masebe etshela abe-AFP eGoli.

UTsvangirai utshele intathelizindaba ngoLwesine ukuthi ulokhu ezinikele kusivumelwano somanyano. “Engikusweleyo wumlingani ozimisele,” kusho uTsvangirai.

Kodwa uthe akazimisele ukuthi izingxoxo ziqhubeke unomphela.

“Kokunye kuzomele sinqume ukuthi kufanelekile yini ukungena kulo hulumeni noma cha,” usho kanje.

<

Mayelana umbhali

Linda Hohnholz

Umhleli omkhulu we eTurboNews ezinze eTN HQ.

Yabelana ku...