Umsunguli kanye noMphathi Omkhulu Wenkampani uDkt. Eric Finzi waba sematheni emhlabeni jikelele lapho eshicilela uhlolo lokuqala olubonisa ukusebenza kahle kwe-botulinum toxin ekwelapheni isifo sokucindezeleka okukhulu (MDD) ngo-2006. Ngokulandelayo, izinhlolo zomtholampilo ezinhlanu zeSigaba II zibonise ukusebenza ngempumelelo kobuthi be-botulinum njenge ukwelashwa kokucindezeleka.
Inkampani ifuna ukusheshisa ukuthuthukiswa kobuthi be-botulinum njengendlela yokwelapha yengqondo engaba khona yokucindezeleka. Bangaphezu kwezigidi ezingu-19 abantu baseMelika abahlushwa ukucindezeleka, okulinganiselwa ezigidini ezingu-280 abantu emhlabeni jikelele, ngokusho kweWorld Health Organization (WHO). Ngokukhomba izindlela ezihlukene ze-neuromuscular kunezokwelapha zamanje, i-Healis ifuna ukuthuthukisa izindlela ezintsha zokwelapha ezingase zibe khona. Ezifundweni zeSigaba II, ubuthi be-botulinum buyajovwa endaweni ye-glabellar kanye nemisipha ehwaqabele, okuhlanganisa i-corrugator ne-procerus. Ubuthi be-botulinum kucatshangwa ukuthi belapha ukudangala ngokusebenzisa indlela yokuphendula ubuso phakathi kwezicubu zobuso nobuchopho.
Ubuthi be-botulinum okwamanje bugunyazwe i-FDA ku-migraine engapheli, i-cervical dystonia, ne-axillary hyperhidrosis, phakathi kwezinye izinkomba zezokwelapha. Ukwanda kokusetshenziswa kobuthi be-botulinum emithini yesimanje kungaphezu kwamashumi amabili eminyaka okusetshenziswa embonini yezimonyo.
Umshwana wokuzihlangula: Kusukela ngomhla ka-23 Disemba 2021, ubuthi be-botulinum akuwona umuthi ogunyazwe yi-FDA wokwelapha i-depressive disorder (MDD), ukucindezeleka okuguquguqukayo, noma i-post-traumatic stress disorder (PTSD). Ubuthi be-botulinum be-MDD, ukudangala okuguquguqukayo, kanye ne-PTSD kungaphansi kokusetshenziswa kophenyo kuphela futhi akutholakaleli ukusatshalaliswa ngokwezentengiso.