IMyanmar igxekwe kakhulu embikweni ngemuva kokuthi amasosha athatha izintambo ngoFebhuwari futhi avala i-inthanethi, avala izinkundla zokuxhumana futhi aphoqa izinkampani zobuchwepheshe ukuthi zinikeze imininingwane yomuntu.
Ukuvalwa kwe-inthanethi kwasetshenziswa ngendlela efanayo ukunqamula ezokuxhumana ngaphambi kokhetho lwase-Uganda ngoJanuwari nangemva “kokhetho” lwaseBelarus olwenziwa ngo-August ngonyaka odlule.
Sekukonke, okungenani amazwe angama-20 avimba ukufinyelela kwe-Intanethi kwabantu phakathi kukaJuni 2020 noMeyi 2021, isikhathi esivezwe yilo cwaningo.
Kodwa akuzona zonke izindaba ezimbi, njengoba i-Iceland iqhwakele phezulu, ilandelwa yi-Estonia neCosta Rica, izwe lokuqala emhlabeni ukumemezela ukufinyelela kwe-inthanethi njengelungelo lomuntu.
Ngakolunye uhlangothi lwe-spectrum, i-China yaqanjwa njengomhlukumezi omubi kakhulu wenkululeko ye-inthanethi emhlabeni, ikhipha izigwebo ezinzima zasejele ngenxa yokungavumelani ku-inthanethi.
Emhlabeni wonke, ababhali bombiko basole ohulumeni ngokusebenzisa ukulawulwa kwezinkampani zobuchwepheshe ngezinhloso zokucindezela.
Ohulumeni abaningi baphishekela imithetho evimbela amandla amakhulu eziqhwaga zobuchwepheshe ezifana ne-Google, i-Apple ne-Facebook - ezinye zazo okuyibhidi elizwakalayo lokuvimbela ukuziphatha komuntu oyedwa, kusho umbiko.
Kepha ibize amazwe okuhlanganisa i-India neTurkey ngokuphasisa umthetho oyalela izinkundla zokuxhumana ukuthi zisuse okuqukethwe okuthathwa njengokwenyanyisayo noma okubukela phansi ukuhleleka komphakathi, okuvamise ukuba ngaphansi kwemibandela “engacaciswanga”.
Umthetho ophoqelela ama-tech giants ukuthi agcine idatha yendawo kumaseva endawo, okuthiwa kusegameni elithi "ubukhosi", nawo uyakhula - futhi uvulekele ukuhlukunyezwa ohulumeni abanegunya, kuxwayisa lo mbiko.
Ngaphansi komthetho osalungiswa e-Vietnam, isibonelo, iziphathimandla zingafinyelela idatha yomuntu siqu ngaphansi “kwezizathu ezichazwe ngokungacacile ezihlobene nokuphepha kwezwe kanye nokuhleleka komphakathi”.